Ood suurmeestele Brenda Jaup, Helen Kalamäe Oo, Montesquieu, kes sa ülistad monarhiat ja võimude lahusust, kas sa ei arva, et su ideed võivad tuua rahutust? Ahned ja tagurlikud aadlikud, on Voltaire, sinu pärusmaa, sina tahad, et valgustatud monarh võimule saaks. Oo, Rousseau, sa ülistad vabariiki, millesse kuuluvad kohus ja valitsuski, inimeste vabaduse tagad ja pealekauba neil ka valimistel luba. Montesquieu, Rousseau, Voltaire, igaühel oma idee, targad olite te kõik, kes teab kel oli suurim võit?
Tallinnas (Lepo Mikko, Olga Terri). See oli (markantseim näide Maarjamäe me ajastu, mil noor põlvkond pööras pilgu peatselt moriaalansambel, 1975). On paradoksaalne, et saabuvale tehnika ja teaduseajas tule. Maalis venestuslaine kõrgajal õnnestus püstitada mõni muutus kujutis stiliseeritulcs või lausa mälestusmärk ka rahvuskultuuri suurmeestele abstraktseks (näit. Elmar Kitse loomingus), A. H. Tammsaarele Tallinna (1978) ja Kristjan sõnumis kajastus kommunismi peatse Jaak Petersonile Tartusse (1982), mõlema saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Lepo autoriks Jaak Soans. Mikko). Mõned viljelesid kanni stiili, mis sobis 1970. aastail hakkas maalikunstis valitse
Isiklik asi ja üldine asi on lähedases kontaktis. Paljudes tekstides on saatuslikkuse vari, katastroofiaimdus. Esiplaanil on draamakirjandus. Kirjutanud ka kuuldemänge ja filmistsenaariume. Kirjanikke näitekirjanduses jääb väheks 1990ndatel ja Kõiv hakkab määrama draama situatsiooni. Suur osa Kõivu tekste on lavastatud. 1980ndate lõpul ja 1990ndatel Kõivu tekstide lavastaja Priit Pedajas. Näidendid keskenduvad suurmeestele (filosoofid), sellepärast on näidendid filosoofilised (1994 ,,Filosoofipäev"). Ka pärimuslikud näidendid (1999 ,,Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta") ja teiste tekstide töötlused (,,Ennola" (näitemäng Ernst Ennost), võttes aluseks Ernst Enno proosaraamatu, kuid teeb selle uueks ja Kõivulikuks. 2014. aastani on kõik näidendid:
enam kunagi saavutada. 2. Martin Lutheri elu ja õpetus. Martin Luther (1483 1546) oli kristlik reformaator, luterluse rajaja. 1501. aastal astus ta Erfurdi ülikooli õigusteadust õppima. 1505. aastal liitus augustiinlaste orduga. Augustiinlaste ordu oli alles 13. sajandil tekkinud ja arvatakse, et selle ordu nooruse, distsipliini ja traditsiooni nõrgem kord aitasid kaasa sellele, et Luther töötas välja oma kristliku teoloogia. Lutheri eluga on seotud sarnaselt teistele suurmeestele mitmeid legende. Otsuse mungaelu kasuks olevat ta langetanud ägeda tormi ajal, kui kartis, et peab astuma jumala kohtu ette ilma ettevalmistuseta. Usulise pöördumise nn. tornielamuse näol sai ta Wittenbergi kloostris potil istudes, mistõttu tema vastased pidasid teda enne saatana käsilaseks kui õigeks teoloogiks, kuna usuti, et käimlas istudes on inimene saatanale haavatavam kui muidu. 1517. aastal lõi ta Wittenbergi kloostri uksele 95 teesi. Peamiseks tüliõunaks oli