peale järk- järguline tarastamine, mis oli sotsiaalses mõttes leebem, inimsõbralikum. Majanduslikus mõttes oli protsess analoogiline Inglismaaga. Peamine probleem oli killustatud maade koondamine. Skandinaavias oli protsess sotsiaalselt tasakaalustatum, sest see viidi ellu riigi palgal olevate ametnike poolt, vastavalt riiklikele juhtnööridele. Skandinaavias ei tekkinud tarastamise tulemusena suurmaavaldusi (piir 300 aakrit).Maavaldused küll suurenesid, kuid neid ei saa pidada suurmajanditeks. . Rootsi oli parlamentaarses demokraatlikus mõttes arenenud riik. Seal algas arutelu reformide üle juba 18. saj keskpaigas. (www.hot.ee) 1749. aastal võeti Rootsis vastu maade konsolideerumise akt. Riik püüdis sellega oma alamaid veenda, et nad võtaks midagi ette hajali asuvate kruntide kokku vahetamiseks, et nad moodustaksid ühtse maavalduse. Olulisim pööre Rootsi tarastamise protsessis toimus aga 1783. aastal, mil võeti
Eesti arengu omapäraks kujunes väline läänestumine (mood, muusika, olme). Aastakümne lõpul hakati ellu viima aktiivset venestuspoliitikat, mis põhjustas tugevat vastureaktsiooni. Julgelt astusid süsteemi vastu dissidendid ehk teisitimõtlejad. Põllumajanduses hakkas omatoodangu juurdekasv aeglustuma. Enam ei praktiseeritud üleliiduliste põllumajanduskampaaniate elluviimist. Eestis suurenes tendents muuta kolhoosid sovhoosideks. Palju negatiivseid tendentse lõi majandite muutmine suurmajanditeks, mis siiski 80. aastate algul jällegi tagasi väiksemateks kolhoosideks ja sovhoosideks jagati. Katsetused isemajanduses. Kurss uute tootmiskoondiste loomisele. Halvenes tööstustoodangu kvaliteet. Tööstuse arengu seisak, mida varjati propagandaga. Tõus kultuurielus sai löögi 1968. aast Praha kevadega, mil vähenes järsult lootus ,,süsteemi seestpoolt omade meestega parandada". Pööre kultuuris ja intellektuaalse
annaabi.ee 
