kõreima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Kuninga võim tugines suhteliselt kitsale ühiskonnale, kelle seast pärinesid pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus-abielusidemetes ning ka uud valitsejad kerkisid esile just nende seast. Tegemist oli suurmaavaldajatega , kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamik ühiskonna rikkusest. Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini
valitsejad piirdusid juba märksa tagasihoidlikemate hauamonumentidega. Uue riigi ajal asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid seega hauarüüstajate eest paremini kaitstud. Vaaraode matusepaigaks sai nüüd nn. Kuningate org Teeba lähedal Niiluse läänekaldal. Ülemkiht Egiptuse ülemkiht moodustus vaarao suguvõsast ja eri piirkondade ülikusuguvõsadest, kes osalt vaarao perekonnaga abielusidemetes. Tegemist oli suurmaavaldajatega, kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamus ühiskonna rikkusest. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu kohtadel või üksikutes valdkondades. Vaaraod määrasid ametisse riigi ülemvalitseja ehk vesiiri (termin pärineb küll hilisematest islamiaegsetest araabiamaadest), maakondade ehk nomoste asevalitsejad, kõrgemad preestrid ja väepealikud. Nomoste asevalitsejate ülesanne oli viia
annaabi.ee 
