s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast. Suurlinnades hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama sõnaga maffia. Maffia tegeles alkoholi salamüügiga, väljapressimiste, tapmiste ja ka narkokaubandusega. 1920. aastail võidutses USA-s vaba turg ning algas majanduslik õitseng. Alustati tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ja suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Kuid see ei kestnud kaua ning juba 1929.aastal algas suur majanduskriis, mis oli USA-le suureks tagasilöögiks. Esimese maailmasõja järel hakkasid tekkima mitmetes euroopa riikides diktatuurid. Demokraatia ideedes hakati pettuma, sest ei suudetud lahendada mõningaid elanike probleeme. Euroopa maades hakkasid levima demokraatia kriisi nähtused. Diktatuur hakkas tekkima, sest pettuti Versaille’i süsteemis, pettuti demokraatlikus riigikorralduses, olid
USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga mõlemas toimis kaheparteisüsteem. USA's valitses vabariiklik kord . Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli president. Juhtivates erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Vaba turu võidukäik Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. S ee võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Miks kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel vastasseisu? Ta tahtis jätkata ümberkorraldusi, kuid osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress ja osa aga tunnistas ülemkohus põhiseadusega vastuolu olevaks. Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas? Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
linnakoolidessse, said seeläbi passid ja pääsesid naasmisest. Pärast II MS algas NSLV see, et nooremad üritasid maalt linna pääaseda ja maale jäid enamasti nooremaealised. Viis välja vilja Prantsusmaale ja Saksamaale, see oli tingitud soovist oma mõjualasid laiendada, sest mujal oli nälg. Elamisolud olid NSVL väga viletsad. Teiselt poolt jätkus sama protsess, et inimesed lahkusid maalt linna. Näide, mis puudutab 40ndate teist poolt ja eeskätt NSVL suurlinnasid. Igale inimesele oli elamispinda ette nähtud 3 ruutmeetrit. Hästi paljud inimesed elasid ühiskorterites, kus nende kasutada oli heal juhul 2 tuba. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis jätkus. 1950ndate alguses oli NSVL vangilaagrites 5,5 miljonit inimest. On arvestatud, et 1/10 NSVL tööjõust töötas nende laagrite peavalitsuse alluvuses. See inimene, kes oli kinni, selle tööjõud läks vähem maksma kui vabaduses oleva inimese tööjõud, vähem kui 1/3 tavalise inimese
annaabi.ee 
