viimased olid sunnitud rahu paluma. 1807 Tilsiti jõel sõlmitud rahu-, liidu- ja sõpruslepinguga tunnustas Vene keiser Aleksander I Prantsusmaa vallutusi Euroopas ja pidi liituma Inglismaa vastase kontinentaalblokaadiga. Samas andis Napoleon antud lepinguga Venemaale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas. Prantsuse-Vene liidusuhted olid siiski ajutise iseloomuga ning juba 1812 aastal alustas nn Suure armeega kampaaniat Venemaa purustamiseks. Vene pool kasutas suurlahingutest hoidumise taktikat. Kaks armeed kohtusid 7.septembril 1812 Borodino lahingus, ent venelasi purustada Napoleonil ei õnnestunud. Kuigi Napoleonil õnnestus lahinguta hõivata Moskva, siis taandumisel kaotati külma, toidupuuduse ning pidevate Vene regulaararmee ja partisanide rünnakute tulemusena suurem osa armeest. Kuigi Napoleonil õnnestus lühikese ajaga armee taastada, sai ta 1813 aastal Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ühendväelt lüüa
mises ning järgmise aasta veebruaris saadeti korpus nn Kuramaa kotti, kus kanti suuri kaotusi. Teise maailmasõ- ja ajal pälvisid mõned Punaarmees võidelnud eestlased Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe. Ligikaudu 4000 eestlast, kes ei taht- nud teenida Saksa vormis, kuid soo- visid võidelda Nõukogude okupat- sioonivägede vastu, põgenes Soome, Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks kus neist moodustati Jalaväerüge- ment 200. Mõte oli otsida nn kolman- suurlahingutest Viiburi lähistel. Soo- dat võimalust, et koos demokraatliku me tollase mereväe isikkoosseisus riigiga võideldes panna alus tulevase moodustas 400 eestlast tervelt küm- Eesti relvajõududele. nendiku. 1944. aasta augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel Peamiselt võitlesid eestlased pool kaitselahingutes, eriti vahvalt 1943.1944. aastal Karjala rin- Emajõe ääres.
annaabi.ee 
