KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamu...
Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Valdava osa 10 küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud. Operatsioon PRIBOI käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese. Kommunistliku partei, riikliku julgeoleku ja siseministeeriumi ühiselt ette valmistatud suurkuritegu oli jõhkralt ellu viidud. 11 Sõda rahva vastu Pika teekonna algul lootsid inimesed, et kohe puhkeb sõda ja ameeriklased tulevad appi. Kuid midagi ei juhtunud ja rongid eestlastega peatusid Irkutski, Omski ja Novosibirski oblastis, Aluksnes kinni võetud Läti eestlased käsutati rongilt aga alles Habarovskis. Kui palju inimesi 1949. aasta märtsis ära viidi, ei saa küüditamist uurinud Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Aigi Rahi sõnul mitte kunagi päris täpselt ütelda. «Paigas on
annaabi.ee 
