saatus ning keegi ei saa meile vastupidist väita. Luuletaja Juhan Viidingu luule näitab eestlastele, et igasugusel loomingul puuduvad piirid ning iga luuletaja ise otsustab, kes ta on ja millisena ta tahab, et lugejad teda näeksid. Viidingu luuleraamatud on nagu palveraamatud, avad ja saad enesetäiustust, milleni pole paljud Eesti luuletajad jõudnud. Viidingu luulest saab isegi see hall mass inspiratsiooni. Võin kindlalt väita, et Viiding on üks suurimaid Eesti suurkujusi, kelle luule on mind isiklikult palju mõjutanud ning aidanud mul leida vastuseid paljudele küsimustele mille läbi olen suutnud jääda erinevates situatsioonides iseendaks. Seda peabki ju luule inimesele pakkuma, vastuseid küsimustele, andma uusi mõtteid ja vaatenurki elule. Kirjanduses leiame ka palju erinevaid näiteid inimeste kohta, kes eristuvad hallist massist. Näiteks Paulo Coelho teostes "Veronika otsustab surra" ja "Portobello nõid" peategelased jäävad
1. 1590-ndad aastad, komöödiad ja ajalookroonikad. Nt. „Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“, „Veneetsia kaupmees“. Nendes komöödiates lähtub itaalia renessanssi lugudest, kesksel kohal armastuse teema, taustaks loodus. Shakespeare peab õigeks, et armastus loomuliku tundena on ülev, üle vanemate tahtest ja ühiskondlikest normidest. Lugudel olid õnnelikud lõpud, armastajad ületavad takistusi. Kujutab ajaloo suurkujusi „Henry IV“, „Henry V“, „Henry VI“, „Richard II“, „Richard III“. Keskendub isikute sisemiste vastuolude ja võimuvõitluse kujutamisele. On patriootlik, kui käsitleb Inglismaa ja Prantsusmaa konflikte. Teostele on omased võim ja moraal: kuidas võimul püsitakse, mis meetoditega võim saadakse? Perioodi lõppu kuulub ka „Romeo ja Julia“, nimetatakse helgeks tragöödiaks. 2. kõrgperiood: 17. sajandi esimene kümnend
annaabi.ee 
