levinud üle kogu maailma on suure haardega. Sellega kaasneb võim, manipuleerimine, vassimine, konkurentide äraostmine või siis raskeimal juhul hävitamine (juhul kui jõud enam üle ei käi ning läbirääkida pole võimalik) või siis tugev konkurents (juhul, kui konkurent on sama tugev ja osav, kui seda teine). Samuti ei saa üle ega ümber poliitikute äraostmisest, nendega manipuleerimisest, ühesõnaga kõigest sellest, mis seaduseloojate poolt nendele (suurkorporatsioonidele) elu kergemaks teeks. Korporatsioonide kergema elu koha pealt on mõeldud keskkonnakaitsega seotud seaduste kergendamist, tegevuslubade kiiremale kättesaamist, bürokraatia vähendamist. Suurfirmadele paremate tingimuste välja kauplemine toimub paljuski ilma arvestamata tavarahva huvisid, mille tõttu eriti arengumaades on levinud inimeste ära kasutamine (nt. väga rasketes töötingimustes üle 12 tunni töötamise sund, lapstööjõu kasutamine olematu palga eest)
Oluline on ka viimastel aastatel üha ilmsemaks saanud arenguvahede suurenemine riikide vahel. Globaliseerumine toob kaasa erinevate elulaadide tihedama kokkupuute ja paralleelse kooseksisteerimise. Maailmaplaanis hakkavad kauged piirkonnad, protsessid ja inimesed järjest rohkem üksteisest sõltuma. Samas kehtivad kõikvõimalikud arenguvahed ka riikide sees (erinevus sissetulekutes ja kultuurilistes hoiakutes, hariduses jms). (Purju, 2009) Ligi 2/3 maailma kaubandusest kuulub suurkorporatsioonidele. Selline olukord muudab suurfirmade nõudmistega sammupidamise aina keerulisemaks. Väiksemad ettevõtted ei suuda globaalsete hiiglaste mõjuvõimu ja turuülekaalu pärast konkureerida. Firmade ühinemised on viinud suure hulga töökohtade kaotamiseni. Lisaks on hakanud ettevõtted aina rohkem laienema odavama tööjõuga riikidesse. Kindlus tööturul on kõikjal maailmas langemas. (Heinmaa, 2006) Probleemid Eesti majanduses Tööjõu väljaränne
annaabi.ee 
