Suvel oli lihtsam, siis magati aidalakas, kambrites jm. Rehetuppa jäid magama ainult pere vanemad liikmed. Voodite kasutamine sai üldiseks 19.saj. II poolel. Esialgu voodikotte ei olnud, vaid magati lahtistel õlgedel, millele pandi peale linane või takune riie. Peale võeti riided. Talvel külmaga toodi rehetuppa sooja ka vastsündinud loomad (talled, vasikas), kanad või haigestunud loomad. Pärast rehetööde lõppu ja enne jõulusid tehti rehetoas suurkoristus. Peo puhul puistati põrandale puhast liiva, hakitud kuuseoksi ja riputati laua kohale küünlalühter kodus valmistatud küünaldega. Lauatagune sein kaeti valgete linade või punutistega. Suvel kaunistati tuba ja maja noorte kaskede ja kaseokstega. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: põhjatüüp ja lõunatüüp. REHIELAMU PÕHJATÜÜP Üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel. Põhjatüüp levis
juurde. Restoranis oli määratud ajagraafik mille järgi pandi paika nõude- ja potipesu. Nõudepesus oli kaks inimest kellest üks pesi saalinõusid ning teine kes pesi potipesu nõusid. Potipesus oli üks inimene kes loputas või pesi suurema mustuse pottidelt ja erinevatelt tõstmisasjadelt ning GN-idelt ja viis seejärel nõudepessu. Päeva lõpus pesi keegi ka põrandaid. Iga reede oli suurkoristus, aga üldjuhul ei olnud seal suurt mustust olla. Ära sai kell 15.00 ja need kes nõudepesus said natuke hiljem nii nagu jõudsid. Tartu Kutsehariduskeskus Kohvik: 3 E-R 8:00-14:00 Asukoht: Kopli 1B Kutsehariduskeskuse õppehoone Kontaktandmed: Jelena Kutsmuk, tel 7 361 841. Suurus (kohtade arv): ~50 inimest Tegevusalad: Toitlustamine Kasutatavad ressursid (hooned, ruumid, seadmed, tööjõud): Hooneks on
annaabi.ee 
