sekundis, toituvad nad veel ka putukatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Võttes õitest pika noka abil nektarit ja putukaid tolmeldavad nad ühtlasi õisi. Koolibrid söövad tihti ja võivad päevas süüa 2/3(kaks kolmandikku) oma kaalust. Nad söövad iga kümne minuti tagant. Koolibrid on väga väikesed. Kuubas elutsev kimalaskoolibri on maailma väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seevastu umbes 20 cm pikk. Koolibri pesa on veidi suurem kui kreeka pähkel ja on tehtud männiokastest, kuivanud lilledest, samblast ja rohust. Pesa välispind on vastupidav ja veekindel. Koolbrid kasutavad oma pesa koos hoidmiseks ämblikuvõrgu niite ,mille teine otstarve on koos sulgedega pesa seest pehmeks ja soojaks teha. Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheda ilmaga tardunne, kust nad ei ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel
11 6 LINNUD 6.1 Koolibri Leviala Leviala ulatub Ameerikas Andidest Alaskani. Enamik koolibrilasi elab troopikas. Elutsevad ka kõrgmägedes ja tasandikel, niisketel aladel ja poolkõrbeis, sõltuvalt toidutaimede kasvupiirkonnast. Välimus Suurus jääb vahemiku 6 cm pikkust ja 1,8 g raskust (kimalaskoolibri — maailma väikseim lind) kuni 20 cm ja 24 g (suurkoolibri). Kehaehitus võimaldab koolibridel õhus keerukaid manöövreid teha ja isegi paigal lennata. Selleks on koolibridel väga pikad labahoosuled, lühikesed õlavarreluud ja tugevad lennulihased, mis moodustavad üle veerandi kehakaalust. Jalad on vähearenenud. Toitumine Koolibrid toituvad nektarist, mida ammutavad oma pika ja peenikese noka ning toruja keele abil. Koolibrid võivad toiduks tarvitada ka väiksemaid selgrootuid.
annaabi.ee 
