a) asustusnimed ehk oikonüümid d) haldusüksuste nimed ehk horonüümid b) vetenimed ehk hüdronüümid e) teenimed ehk dromonüümid c) mäenimed ehk oronüümid f) Kohanimesid liigitatakse ka koha suuruse järgi: oluline on nime kasutajaskond, mitte objekti enda suurus. a) mikrotoponüümid = pisikohanimed b) makrotoponüümid = päriskohanimed (kunstlikud suurkohanimed) + mesotoponüümid (kohanimede põhihulk) g) Kohanimekooslus – mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab teatava terviku. Eestis peamiselt 2 tüüpi: krunditud maadele omane (asustusnimekeskne, talule anti maatükk, mis enam ei muutunud, keskseks sai talunimi, nt Jaani talust said Jaani põld ja mägi) ja lapimaasüsteemilise omane (ühismaad jagati lappideks, loodusnimed on jäänud iseseisvaks, pole seotud talunimedega).
Päritolu järgi eesti- ja muukeelse päritoluga nimed Vanuse järgi allikad, esmamainimise aeg. Staatuse ja kasutuse järgi mitteametlikud ja ametlikud nimed, rahvapärased ja harvad nimed. Suuruse järgi mikrotoponüümid e pisikohanimed kasutuskond on väike, nt üks perekond, talu, teised ei pruugi nimesid teada. Üsna ebapüsiv nimistu. Etümoloogiliselt läbipaistvamad; mesotoponüümid e päriskohanimed. Makrotoponüümid e suurkohanimed kunstlik. Inimesed ei pruugi tajuda mahtu ja suurust. Asutusnimed e oikonüümid. Külanimed e komonüümid, linnanimed e polisonüümid, muud asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid. Linnanimed e urbonüümid linnade kohanimed on ühtne tervik, neid hallatakse ühiselt. Tavaliselt tänavad, pargid, muud objektid. Urbonüümid ei ole linnanimed, vaid linnas olevate kohtade nimed. teenimed e dromonüümid kitsam