kaitsev 3) NSV Liidu vastane 4) kommunismi vastu sihitud kirjandus. 16. augustil uus korraldus, millega keelati 1) NSVL 2) ENSV 3) töötava rahva eluliste huvide 4) sotsialismi ülesehituse vastased teosed. Kindlasti tuli eemaldada kogu usuteaduslik kirjandus ja Zinovjevi, Rõkovi, Trotski, Buhharini teosed. 22. augustil sisekaitseülema Harald Habermani korraldus, millega tuli kõrvaldada NSVL vastane laimu- ja ässituskirjndus 2) suurkodanlikku kurnajate ideoloogiat ja ekspluateerimist õigustav kirjandus. 3) shovinistlikku viha ja vaenu õhutav kirjandus 4) igasugune usuline kirjandus See kirjandus tuli kõrvaldada 1. septembriks ja saata Lõuna-Eestis Tartu C?likooli raamatukokku (hävitati), Põhja-Eestis Riigiraamatukokku Toompeal (ei hävitatud). Need korraldused olid väga ebamäärased: Eesti Raamatukauplejate C?hingu kirjas Haridusministeeriumile väideti, et a?on küll tahe olla lojaalne, see käib aga üle jõu ja
García surm oli tema jaoks suur löök. Lisaks nende sõprusele oli Dalí ja tema teised sõbrad ühiselamus elades arendanud välja oma märgi- ja sümbolikeele, mis ka tema hilisemas loomingus aeg-ajalt esile kerkis. Üks võtmesõnadest oli putrefacto (mädanemine), mida kunstniku teostes sageli esindavad eesli korjus või laipa õgivad sipelgad. Seda kasutas ta oma koolikaaslastega kui sõimusõna, millega pilkasid nad vihatud suurkodanlikku ja konservatiivset ühiskonda. (Weyers, 2006; Federico Carcia, 2000) 3.3. Tutvused Pariisis 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miró käest Dalí kohta kiidusõnu kuulnud ning oli temast vaimustuses. Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja Miró mõjutusi. (Salvador, 2001) 3.4. Kunstilised eksperimendid