Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. 79. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust jne. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 10 punkti: · 3 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 3 punkti) · 2 avatud küsimust (üks küsimus 2-punktiline ja teine 1-punktiline) · arvutusülesanne 2 punkti · mullastikukaardi ülesanne 2 punkti
nimekirja alusel. Võrreldes p/mettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaaristamine. Alates 2001 a. alusati koostada digitaalsed mullastikukaardid ja andmebaasid. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: mulla kaardistamisüksused; mulla lõimis koos kihtide tüsedusega; mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi, metsas ka metsakõduhorisntide tüsedus; suurkivisuse aste; mulla perspektiivboniteet. 78. Muldade kuivendusvajadus ja selle hindamine. Vastus oli loengus...meil ei ole 79. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust.
kasutada dgn formaadis andmeid. Digitaalsetel mullastikukaartidel- ja andmebaasides sisalduv informatsioon 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. Maa kui kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid- I Sotsiaalsed tegurid muudatused rahvaarvus muudatused elanikkonna tiheduses muudatused perekonna suuruses jagunemine sotsiaalsetesse gruppidesse jne II Majanduslikud tegurid SKP majanduse areng palgatase krediidi saamise võimalused jne III Seadusandlus planeerimine keskkond ehitus jne IV Füüsilised ja keskkonna tegurid kliima ja topograafia mulla viljakus kuju ja
annaabi.ee 
