.......................12 Allikad......................................................................................................................................13 2 1.Eesmärgid Ulukiseire põhiülesandeks on jahiulukite asurkondade seisundi jälgimine ja ettepanekute tegemine asurkondade soodsa seisundi säilitamiseks ning tasakaalustatud arenguks. Samuti antakse seire tulemustest lähtuvalt iga-aastaselt soovitusi ulukite küttimismahtude ja struktuuri määramaiseks. Erinevalt suurkiskjatest, mille jahti korraldab riik, antakse ulukite küttimismahtude soovitused jahimeestele mitte keskkonnaministeeriumile (Männil et al.2011). Suurkiskjate seire eesmärgiks on saadud tulemuste põhjal Keskkonnaministeeriumile igal aastal teha ettepanekud suurkiskjate asurkondade kaitsekorralduslike meetmete ja säästlike küttimislimiitide rakendamiseks. Eestis elutsevad suurkiskjad karu (Ursus arctos), hunt
Kõige 7 väiksem tõenäosus metsloomaga kokku põrgata on öösiti kella 3 ja 6 vahel ning päeval, kella 12 ja 16 paiku (Liiklusõnnetused loomadega, 2004). 2. ÕNNETUSTE STATISTIKA ,,2007. aastal laekus Keskkonnainspektsiooni ligi 2400 teadet liiklusõnnetuste kohta, milles hukkus või sai vigastada metsloom. Põtradega juhtus 208 õnnetust,metskitsedega 1940, metssigadega 144 ning hirvedega 3. Suurkiskjatest jäi auto ette 4 karu, 3 hunti ning 6 ilvest. Põtradega juhtus õnnetusi kõige rohkem juunis (27), mais ja oktoobris (24); metskitsedega oktoobris (255), samuti novembris(240) ja mais (243); metssigadega oktoobris (35) ja detsembris (20). 2007.aasta viimane kvartal (oktoober, november, detsember) oli väga õnnetusterohke 875 teadet (tegelikkuses oli õnnetuste arv ilmselt veelgi suurem, kuna väiksemate loomadega juhtunud õnnetustest sageli ei teatata)." (Loomaõnnetused 2007, 2008)
annaabi.ee 
