lihtsamalt eristatavad ja üldiselt ka väiksema kodupiirkonnaga kui üksikisendid. Samuti annavad grupeeringud hea ülevaate sigimisedukusest ning selge pildi liigi tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest (Kübarsepp ja Männil 2010). Vaatluste analüüsi käigus eristatakse erinevad pesakonnad üksteisest kasutades keskmistatud elupaikade suurushinnanguid iga suurkiskja liigi kohta eraldi. Andmete analüüsil arvestatakse vaatluste kuupäevaga, vaatluste omavahelise kaugusega, pesakonna suurusega ning karu puhul ka esikäpa laiusega. Tähtis roll pesakondade eristamisel on nende liikumisterritooriumi suurusel, omavahelisel kattuvusel ning liikumisintensiivsusel. Järgnevalt hinnatakse näitajaid kirjanduslike andmete ja uuringu tulemuste põhjal ning antakse ekstrapoleerimise kaudu hinnanguline
kiirekasvuline silotaim. Hiigelkasvulist putke kasvatati aedades kui ilutaime. Tänaseks on temast saanud umbrohi, mis on levinud üle Eesti. Ta tõrjub välja kohalikke rohttaimi ja takistab puude kasvamist. Ta on puudutamisel mürgine ja temast on raske vabaneda. Võitluses tülika külalisega on proovitud niitmist, mürgitamist ja väljajuurimist. Liigirikkust võib vähendada korraga mitu tegurit Elurikkust ohustavate tegurite vahel pole sageli selget piiri. Suurkiskja, kelle elupaik on jäänud kitsaks, võib külale liiga ligidale tulles inimesi ohustada ja ta lastakse maha. Tavaliselt tungivad võõrliigid aladele, mida inimene on oluliselt muutnud, näiteks võtnud maha metsa, hävitanud sellega endise ökosüsteemi ja tekitanud võimalused uutele asukatele. Nii ehk teisiti on need kõik enamasti seotud inimese tegutsemisega. Ökosüsteemis toimunud muutuste põhjuse selgitamine või
annaabi.ee 
