leegid", romaan ,,Kuhu päike ei paista" jt) ja probleeme tõstatavad, kuigi psühholoogiliselt veel primitiivsed jutud (,,Musta mantliga mees", milles taunis aadli pahelisust. Teine periood (1896-1912). Vilde esineb väljakujunenud realistina. Tema romaan ,,Külmale maale", ajaloolise triloogia teosed, arvukad jutustused ja novellid tähistavad kriitilise realismi tõusmist valitsevale kohale eesti kirjanduses ning Vilde enda kujunemist eesti rahvuslikuks suurkirjanikuks. Teise perioodi teosed on veel ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet" Kolmandal perioodil (alates 1912) toimus tema areng psühholoogilise sügavuse , meisterlikuma karakterikujunduse ning ainese tiheduse suunas. Selle perioodi loomingust kuuluvad eesti kirjanduse tippu tema näidendid, terve rida novelle ja ,,Mäeküla piimamees" kui meisterlikumaid psühholoogilisi romaane. Kolmanda perioodi näidendid kirjutas ta pagulasena Kopenhaagenis
ka neid, kes olid tõelsiselt ausad, siirad tegelased. Teine Verhovenski prototüüp on kirjanduskriitik Belinski. Belinski ei nõudnud Lääne-Euroopa kopeerimist, ta pidas oluliseks ka vene kulruuti arvestamist. D-le meenutavad Verhovenski suhted Varvaraga Turgenevi suhteid Viardot'ga. Karmazinov (vn k karmazinnõi tumepunane) punane värv viitab tema seosele revolutsionääridega. Ta nimi meenutab ka Karamzini sentimentalismi esindaja. Tekstis nimetatakse seda tegelast suurkirjanikuks. Nii nimetab teda jutustaja. D vastab Suitsu autorile nii suurkirjanik põlgab kõike, mis on Venemaal. ,,Kurjad vaimud" Keskne süzeeliin. Keskne tegelaskond on noorem põlvkond, Verhovenski poeg Pjotr. Oluliseks on ,,Revolutsionääri katekismus" seda dokumenti peetakse laiahaardelise programmi aluseks Vm-l algas terroristlik liikumine. See dokument on trükitud Genfis. Arvatakse, et selle dokumendi autoriteks on sh Bakunin, kes elab välismaal ja üritab
annaabi.ee 
