kaitstum linnus muinaseestis. Kalevipojasäng (Alatskivi) Pikad lootsikud, linnuses sees elasid ülikud, ohu korral said varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. 10. saj. 1187 arvatavasti saarlased ja eestlased hävitasid Rootsis Sigtuna linna. 10. 13. saj. Eesti oli jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Eesti aladel oli 8 suurt maakonda. Ja nende vahel veel 4 väikemaakonda e. suurkihelkonda. Kihelkondade juhti Eestis nimetati vanemateks. LEMBITU Leola linnus. Maleva - sõjavägi Läti Hendriku kroonikas kirjapandule teame muistsest sõjaväest. Põlluharimine: kahevälja ja kolmeväljasüsteem. Kaheväljasüsteemi puhul üks poolt põllust kandis vilja, teine pool puhkas. Kolmeväljasüsteemil kaks osa põllust kandsid vilja ja kolmas puhkas. Järgimisel aastal tehti vahetust. Põllumaad saadi juurde metsade arvelt alepõllundus
hävitati Rootsis Sigtuna linna.Sellele ajal oli Rootsi juba ristiusustatud MUINASEESTLASTE ÜHISKOND u 10-13 saj Aeg millal on rohkem leitud esemeid ja ka kirjalikke allikaid. Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond. Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS. Kõige kuulsam vanem on Lembitu, Lehola linnuses Sakala maakonnas. MALEV-muinaseestlaste sõjavägi. Läti Hendriku kroonika järgi teame seda. Põllupidamine: Välja oli kujunenud kaheväljasüsteem ja kolmeväljasüsteem.Kaheväljal põllulapp jaotatud kaheks, ühel aastal üks pool puhkab ja teine kasvatab
annaabi.ee 
