Metsandus Suurim metsamaa pindala : Venemaa, Brasiilia, Kanada, Usa. Euroopas : Rootsi Soome Prantsusmaa. Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis
SEGA JA LEHTMETS ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKK...
Jasmiiniriis kuulub Tai kööki. Värvilt valge, pikateraline ja aromaatne. Veidi kleepuv. Sobib liha ja kala lisandiks Metsik riis Metsik riis - must riis, metsik riis, indiaaniriis, Tuskaroora vesiriis Metsik riis on kõrge toiteväärtusega teravili, rikas täisväärtuslike valkude poolest, hea tsingiallikas, sisaldab B6-vitamiini, magneesiumi, kaaliumi, fosforit ja vaske. Kasvatamine Põhja-Ameerika Suurjärvistu ümbrusest pärit vesihein ehk metsik riis kasvab magejärvede mudaste kallaste soisel pinnasel Eestis kasvab metsikut riisi Valguta Mustjärves Metsikut riisi saadakse üheaastaselt 3 m kõrguseks kasvavalt taimelt. Pestud, kuivatatud ja kestadest puhastatud metsiku riisi terad on peaaegu musta värvi, tavalise riisi teradest pikemad, sageli 1 cm pikkused. Kuivanud teradelt eemaldub kest kergesti. Metsikul riisil on krobeline tekstuur ja tuntavalt sarapuupähklit meenutav maitse
Riisitera pind mistes kihtides olevad toitained surutakse s ügavale tera sisse, seejärel pind mised kihid e e maldatakse. Paisub väga tugevasti. Must ehk indiaaniriis ehk metsik riis kujutab endast PõhjaA m e erikas ja Kanadas kasvava vesiheina pikateralisi mustjaspruune see mneid. On m üügil ka riisisegudes. Väga dekoratiivne. 5.5 Tuskaroora vesiriis PõhjaA m e erika Suurjärvistu ümbrusest pärit vesitaim tuskaroora vesiriis ehk m etsik riis kasvab mageve ejärvede mudaste kallaste soisel pinnasel. Peamised kasvukohad on Kanadas ja USAs, kus muistsed indiaanlased seda sajandeid kasvatasid ja v äga kõrgelt hindasid. Mitmedki suguharud ei pidanud paljuks riisipäldude e e st sõdida. Metsikut riisi saadakse üheaastaselt 3 m kõrguseks kasvavalt taimelt. Selle hinnatud teravilja tootmist on hakatud eriti vii mastel aastatel laiendama. Metsiku riisi tundlikkus
· Vee lahustuvus võrreldes rasvade ja õlide lahustuvusega ·Lipiidides (rasvad, õlid) enamlahustuv aine soodustab vee väljasurumist rakkudes-kudedes. Sünergiline toime: kokteil ·Nähtus, kui kaks koostoimivat tegurit on suurema mõjuga kui need tegurid eraldi toimivana. Näiteks: Toksiini A ja toksiini B madal doos annavad koos suurema toime kui nende toksiinide individuaalsed toimed summana võetuna. Antagonism ja sünergia Biomagnifikatsioon toitahelas (PCB) Allikas: EPA Suurjärvistu Vesi 0,000002 ppm Toksilisuse testimine Enne kui uus kemikaal tunnistatakse kasutamiskõlblikuks, peab see läbi tegema toksilisuse testid · Akuutne ja subkrooniline toksilisus · Kantserogeensus · Toime sigivusele · Toime lootearengule · Toime hingamiselunditele · Toime nahale ja silmadele ATMOSFÄÄRI KEEMILISTE MUUTUSTE MÕJUD INIMESELE Kasvuhooneefekt
annaabi.ee 
