Lõplikult kindlustas brittide ülemvõimu merel Traflagari lahing oktoobris 1805, kus admiral Nelson purustas Prantsuse-Hispaania ühislaevastiku. Brittide soov luua uus Napoleoni vastane koalitsioon ei kandnud alul vilja, sest Euroopa riigid ei söandanud esiti (ja põhjendatult) alustada sõjategevust Napoleoni vastu. Brittide püüdlused intensiivistusid, kui 1804 mais tuli taas võimule William Pitti valitsus. Britid lootsid esmajärjekorras kolmele idapoolsele suuriigile – Austria, Preisimaa, Venemaa, kuid ükski neist polnud alul huvitatud Napoleoni vastasest sõjast. Austria, keda Napoleon oli kahjustanud kõige rohkem, pelgas varasemate lüüasaamiste kordumist. Kartes Napoleoni mõju jätkuvat suurenemist Itaalias ja Saksas, sõlmis Viin siiski 1804 salajase kokkulepe Venemaaga. Preisimaa kuningas FW III lootis pigem Napoleoni toetusele, et saada omale Hannover (oli Inglismaaga personaalunioonis). Lisaks oli Preisil raharaskusi.
Lõplikult kindlustas brittide ülemvõimu merel Traflagari lahing oktoobris 1805, kus admiral Nelson purustas Prantsuse-Hispaania ühislaevastiku. Brittide soov luua uus Napoleoni vastane koalitsioon ei kandnud alul vilja, sest Euroopa riigid ei söandanud esiti (ja põhjendatult) alustada sõjategevust Napoleoni vastu. Brittide püüdlused intensiivistusid, kui 1804 mais tuli taas võimule William Pitti valitsus. Britid lootsid esmajärjekorras kolmele idapoolsele suuriigile – Austria, Preisimaa, Venemaa, kuid ükski neist polnud alul huvitatud Napoleoni vastasest sõjast. Austria, keda Napoleon oli kahjustanud kõige rohkem, pelgas varasemate lüüasaamiste kordumist. Kartes Napoleoni mõju jätkuvat suurenemist Itaalias ja Saksas, sõlmis Viin siiski 1804 salajase kokkulepe Venemaaga. Preisimaa kuningas FW III lootis pigem Napoleoni toetusele, et saada omale Hannover (oli Inglismaaga personaalunioonis). Lisaks oli Preisil raharaskusi.
annaabi.ee 
