Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Majandamine-Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildid. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaõhentusdena:need kontrollisid, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Sageli olid tsunftidel ja gildidel oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed e tsunftimeistrid. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna
Raad lähtus maahärra annetatud linnaõigusest. Gildid- Ühiskonnas oli tähtis osa gildidel ja vennaskondadel, mille eesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Enamik gilde tegutses linnades. Laiemalt hakkasid levima 13.-14. sajandil. Keskajal ei tehtud vahet gildil ja tsunftil (Alles uusajal hakati eristama). Kõige vanim gild on püha Kanuti (1326) ja püha Olavi gild (1341). Hiljem lisandusid Suurgildid, Mustpeade vennaskond ja Väikegildid. Näiteks Kauti ja Olavi gildi auväärsemad erialad olid: kullasepad, vasksepad, pagarid, kingsepad, rätsepad. Esialgselt seal olid nii kaupmehed kui ka käsitöölised, kuid 14. saj keskel eraldus Suurgild ja jäid ainult käsitöölised. Tsunftid- Käsitööliste kutseühing, mis reguleeris väljaõpet, töökorraldust ja hindu, kontrollisid toodangu kvaliteeti ning kaitseksid oma linna meistreid konkurentsi eest.
annaabi.ee 
