Peale bipolaartransistori püütakse järjest enam kasutada lülitireziimis töötamiseks ka väljatransistore. Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on nende kasutamisel tüüriva signaali võimsus märksa väiksem kui samavõimsal bipolaartransistoril. Seni on piiranud väljatransistoride kasutamist lülitireziimis, eriti suurte võimsuste puhul asjaolu, et väljatransistoril puudub tüüpiline küllastusreziim, mille asemel on suurevooluline niinimetatud takistusreziim (joon.1.15).Selles rezhiimis käitub transistor takistusena ja tema lätte ja neelu vaheline pingelang sõltub teda läbivast voolust ja on märksa suurem tavalise transistori vastavast emitteri ja kollektori vahelisest pingelangust.Võime kujutleda , et lüliti rezhiimi sisselülitatud olukorras jääb koormustakistusega järjestiku kanali takistus ja seetõttu sõltubki neelu ja lätte vaheline
50 Pikkov lk 84 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on nende tüürimiseks vajalik võimsus märksa väiksem kui võrreldava võimsusega bipolaartransistoril. Väljatransistoride kasutamist lülitireziimis, eriti suurte võimsuste puhul, kaldub piirama asjaolu, et väljatransistoril puudub tüüpiline küllastusreziim, mille asemel on suurevooluline niinimetatud takistusreziim. Selles reziimis käitub transistor takistusena, kuna tema lätte ja neelu vaheline pingelang sõltub teda läbivast voolust ja see võib olla märksa suurem tavalise transistori vastavast emitteri ja kollektori vahelisest pingelangust. Lülitireziimi sisselülitatud olukorras jääb koormustakistusega järjestikku väljatransistori kanali takistus, mistõttu neelu ja lätte vaheline pinge sõltub transistori läbivast voolust.
Peale bipolaartransistori püütakse järjest enam kasutada lülitireziimis töötamiseks ka väljatransistore. Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on nende kasutamisel tüüriva signaali võimsus märksa väiksem kui sama võimsal bipolaartransistoril. Seni on piiranud väljatransistoride kasutamist lülitireziimis, eriti suurte võimsuste puhul asjaolu, et väljatransistoril puudub tüüpiline küllastusreziim, mille asemel on suurevooluline niinimetatud takistusreziim (joon.5.8.).Selles reziimis käitub transistor takistusena ja tema lätte ja neelu vaheline pingelang sõltub teda läbivast voolust ja on märksa suurem tavalise transistori vastavast emitteri ja kollektori vahelisest pingelangust. Võime kujutleda , et lüliti reziimi sisselülitatud olukorras jääb koormustakistusega järjestiku kanali takistus ja seetõttu sõltubki neelu ja lätte vaheline pinge transistori
Peale bipolaartransistori püütakse järjest enam kasutada lülitireziimis töötamiseks ka väljatransistore. Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on nende kasutamisel tüüriva signaali võimsus märksa väiksem kui sama võimsal bipolaartransistoril. Seni on piiranud väljatransistoride kasutamist lülitireziimis, eriti suurte võimsuste puhul asjaolu, et väljatransistoril puudub tüüpiline küllastusreziim, mille asemel on suurevooluline niinimetatud takistusreziim (joon.5.8.).Selles reziimis käitub transistor takistusena ja tema lätte ja neelu vaheline pingelang sõltub teda läbivast voolust ja on märksa suurem tavalise transistori vastavast emitteri ja kollektori vahelisest pingelangust. Võime kujutleda , et lüliti reziimi sisselülitatud olukorras jääb koormustakistusega järjestiku kanali takistus ja seetõttu sõltubki neelu ja lätte vaheline pinge
annaabi.ee 
