ning väikesearvulised Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. 29. novembril marssis Punaarmee Narva sisse. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, siis kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun - enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurette- võtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Seninägematu ulatuse ja julmuse omandas poliitiliste vastaste represseerimine: punase terrori tõttu kaotas elu enam kui 600 inimest. Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva hõivamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Uue aasta künnisel ähvardas oht Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut
elanikud said linnalt õiguse eramajutuse ja -toitlustusega tegelemiseks ilma, et oleks pidanud järgima erinõudeid ning maksma makse. Linna tuluallikana nähakse sel juhul kaudseid laekumisi muudest turistide poolt kasutatavatest teenustest ja toodetest. Leiti, et linnavalitsus peaks täielikult kodanike huvides tegutsema ja poliitikate välja tööta- misel küsima kõigepealt elanike ja alles seejärel mitmetest meetmetest toetatud suurette- võtetelt, mis oma tegevusega Pärnu madalarhitektuuri hävitavad. Kui eramute (rannas asuvate puitvillade ja ka teiste majade) kasutusele võtu osas elanikkond otsest rahaliselt tuge ei oota, siis tänavate täitmisel ürituste ja meele- lahutusega nähakse Pärnu turismiklastril suurt rolli. Soovitakse heade ideede generee- rimist ja elluviimist; ei taheta, et Pärnu üritusi käiakse korraldamas Tallinnast või mujalt Eestist, kui kohapealne teadmus võiks olla küllaldane
annaabi.ee 
