Nooremad õpilased ei tea veel kust see raha ikkagi tuleb ja raiskavad raha mingite mõtetuste peale .Nagu minu uurimustöös välja tuli raisatakse oma raha väga palju riietele ,eriti teismelised kes tahavad ilusad olla ja poistele ennast näidata.Suuremad aga juba teavad ,et raha on väga hinnaline ja igat ninni- nänni nad ei osta.Suuremad aga raiskavad oma raha toidule, sest koolides peavad gümnaasiumi õpilased endale ise lõuna ostma ja sellest tõusiski minu uurimuses suuretel sõõk. Paljud õpilsed on ise raha teeninud,kas siis mingis malevas või mingit lihtsat tööd tehes.See on minumeelest väga hea kui õpilased käivad tööl kuna siis saavad nad teada mida peab tegema selleks ,et palju raha teenida.See on väga suur kogemus minna tööle. Raha on tähtis sest ilma selleta sa elus hakkama ei sa aga paljud minu küsitluses arvasid ,et on tähtsamaid asju kui raha .See on õige ainult rahast sa ei ela ära .
Et kontrollida kõiki klaviatuuri klahvide ridu, saadetakse horisontaalidele kood, kus järgmisel liinil on null ja kõik ülejäänud on ühed. Sellega kontrollitaske kas järgmisel horisontaalil on mõnda klahvi vajutatud. Nii kontrollitakse järjest kõiki horisontaale. 34.Mälu hierarhia arvutis[1] *Mälu hierarhia tipus on suhteliselt väikesemahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu sisaldub protsessoris eneses ning töötab väga suuretel kiirusetel. Tüüpiliselt on registermälu mahuks 100B, 5ns' pöördmisaja juures. Registermälu on suhteliselt kallis ja sellepärast ongi ta maht üpriski piiratud. *Peidikmälu: Peidikmälu liigitub samuti suvapöördusmälude alla ning on oma pöördumisaja poolest tunduvalt kiirem põhimälust. Peidikmälu on oma olemuselt väikesemahuline mäluüksus, kuhu on salvestatud protsessori poolt enimkasutatavad andmed põhimälust.
annaabi.ee 
