o Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem o Eriti suur oht kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ja männiraiesmikel o Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okaste lõhn, mis meelitab nad kohale o Kultuuri rajada soovituslikult 2-3 aastat peale lageraiet o Kuivades kkt-s vältida väheseid suurepinnalisi raiestike o Taimi pritsida enne istutamist herbitsiididega Ulukikahjustused Liiga kõrge imetajate arvukus võib avaldada metsakultuuridele olulist kahju Kõige ulatuslikumat kahju võib põhjustada harilik põder Noortel mändidel söövad või kahjustavad põdrad võrseid, noori kuuski ei kahjuta Kuuskede osas kahjustused suurimad 20-40 a latiealistes metsades (koorivad neid)
tulevat toitesoolade koormust. Vajalik on hea koostöö teadlaste ning omavalitsuse vahel. Heitveepuhastusseadmete ning kanalisatsiooni ehitamine on suhteliselt kallis, kuid tõhus abinõu järvede väliskoormuse vähendamisel. Põhjasetete eemaldamine Kindlasti kõige efektiivsem järvede tervendamise meetod, kuid rakendamisel on mitmeid kitsendusi. Mida sügavam järv, seda raskemini teostatav ja kulukam. Eeldab põhjalikke muda keemilisi analüüse ning spetsiaalset tehnikat ja suurepinnalisi settebasseine. Oluline on, et setete eemaldamine toimuks vett sogastamata, sest vastasel korral tõstab see oluliselt biogeenide sisaldust vees. Lisatava vee kogus ei tohi ületada väljapumbatava vee kogust ning vee ja sette suhe peab jääma pumpamise ajal konstantseks. "LIMNO" süsteem. Meetod kihistunud järvede oksüdeerimiseks hüppekihti lõhkumata; oksüdatsioonil tekkinud toitesoolad jäävad afootilisse kihti ja nende kättesaadavus hüdrobiontidele on lühiajaline
saama. Alles siis, kui sündmuskoht on õnnetusse sattunud isiku eest hoolitsemiseks ohutu, alustatakse kiirabi osutamisega. Sageli on sellistes õnnetustes vaja tehnilist abi, et patsienti vabastada, et talle edasist meditsiinilist abi anda. Õnnetustel tehniliste seadmetega on kõige sagedasemad tagajärjed seotud raskete mehaaniliste vigastustega, mis puudutavad 90%-l juhtudest jäsemeid ning põhjustavad kehaliikmete traumaatilist amputatsiooni, suurepinnalisi koekahjustusi ja raskeid purustusi. Lõikevigastused Selle õnnetuseliigi jaoks on tüüpilised tööd purustite, presside ja lõikemasinate juures, nagu nt hakkimismasinad või puulõhkumismasinad. Enamasti on tulemuseks jäsemete amputatsioon raskete pehme koe vigastustega. Pitsumised Riietusese või/ja jäse jäävad pöörlevate võllide (ülekandevõllide) külge kinni. Õnnetusse sattunu tõmmatakse juuste, käe, käsivarre või jalgadega, teatud tingimustel ka kogu kehaga masinasse ja