Keskajal kehtis tava, et linnaõhk teeb vabaks ning neid talupoegi, kes suutsid end aasta ja ühe päeva linnas varjata, ei tohtinud mõisnikud enam tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Nii näiteks hukati 1535. aastal Tallinnas pea maharaiumise läbi Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, kes oli lasknud linnast röövida oma põgenenud talupoja Suurepere Madise ja tolle surnuks peksnud. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenijate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena (sadamapaadimeestena) jne. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja- Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu
(osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine. Perikoobitõlkeid (jumalateenistusel etteloetav pühakirjatekstid) on hiljem kasutanud nähtavasti nii Müller kui Stahl. Tartu jesuiitide kolleegium Poola vastureformatsioonis oli oluline osa jesuiitidel, kes
annaabi.ee 
