Mängude järjekorra leidmiseks kasutatakse lihtsustatud tabelit, kus võetakse koostamise aluseks paarisarv osavõtjaid. Kui osalejate arv on paaritu, siis lisatakse sinna veel arv 0. See võistkond, kes saab vastaseks nulli, on antud voorus mänguvaba. Näide viie osavõtja puhul: Algul märgitakse tabeli ülemisele äärele voorude tähised vasakult paremale alates esimesest. Seejärel kirjutatakse esimese vooru vasakpoolsesse alla tulpa pooled osavõtjad, alustades number ühest suurenevalt. Sama põhimõtte järgi kirjutatakse esimese vooru parempoolsesse tulpa teine pool osavõtjaid, alustades kõige alumisest reast. Vastakuti olevad numbrid ühendatakse kriipsudega ja nii moodustuvad esimeses voorus omavahel kohtuvate paaride järjekord (Sirel, Piisang, 2010, lk 52). Järgnevate voorude paaride kindlaksmääramisel jääb number üks paigale ning ülejäänud numbrid liiguvad ühe võrra vastu- või päripäeva. Igale osavõtjale antakse järjekorranumber loosimise alusel
Paradigma vahetuse protsess on seotud individuaali tajumise muutusega: Normaalteadus ei pürgi uudsuse otsinguteni ja esialgu tahab neid maha suruda, aga see ongi siiski edukas, et uudsus esile tõsta. Miks? Esialgne paradigma kirjeldus kirjeldab edukalt vaatlusi ja eksperimente, mis on juba valmis käsitlemiseks, teadlase jaoks. Uurimistööd teostatakse: üksikasjaliku varustuse loomine; luuakse esoteeriline (mõisted, mis on teoreetilised) ja jagatud sõnavara; mõistete viimistlus, mis suurenevalt vähendavad tema sarnasusi oma tavaliste terve-mõistuse prototüüpidega. Selline professionaliseerimine viib: tohutu teadlase visiooni piiramine, range teadus ja vastupanu paradigma vahetusele; informatsiooni detailsus ja vaatlus – teooria täpsuse sobivus (uued ja uuendatud meetodid ja vahendid on tulemuseks suuremale täpsusele ja paradigma teooria mõistmisele; kui teadlased teavad, millise täpsusega, mida oodata eksperimendi puhul, siis on teada kui miski läheb valesti.
annaabi.ee 
