(Eesti... 1996) 1997. aastal moodustasid põhieksport ja põhiimport vastavalt 28,8 miljardit krooni ja 46,8 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli 20,1 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga, suurenesid nii põhieksport kui ka põhiimport jooksvates hindades. Põhieksport suurenes kõikidesse tähtsamatesse partnerriikidesse (Rootsi, Soome, Läti, Saksamaa, Leedu, Suurbritannia) peale Venemaa. Kõige rohkem suurenes eksport Rootsi. Suuresti suureneski põhieksport kiiresti Euroopa Liidu riikidesse, seda lausa 49%. Kesk- ja Ida-Euroopa kasvasid kaupade tarned 40%. Importriigid oli 1997. aastal samad, mis ka eelmistel aastatel – Rootsi, Venemaa, Soome, Saksamaa, Holland, Läti. Vahe oli vaid selles, et import Ukrainast vähenes märgatavalt. (Eesti... 1997) 1999. aastaks langesid ekspordi kaubanduslikus koosseisus nii suhteliselt kui ka absoluutselt traditsiooniliste kaupade osakaal
maha suruksid. Niisiis mängisid vägagi suurt osa talurahva Ajutises Valitsuses pettumises nii rahulolematus riigi viljamonopoliga ja maareformi liiga aeglane edenemine ajal, mil ootused valitsuselt olid küllaltki kõrged. See, koos meeleheitliku sooviga näha lõpuks rahu, meelitas talupoegi üha eemale Ajutisest Valitsusest ja tõi neid lähemale Nõukogudele ja nende idealiseeritud nägemusele sotsialismist. 1917. aasta sügisel suureneski talurahva toetus vasakpoolsetele Sotsialistlikele Revolutsionääridele ja vähemal määral ka Bolsevikele. Bolsevikud olid vahepeal olnud ka seotud suvel toimunud tööliste spontaanse ülestõusuga juulis, nn ,,juuli päevad". Nimelt olid 15. juulil anarhistid salajasel nõupidamisel otsustanud Petrogradi töölisi ja sõdureid üles kutsuda valitsusvastasele meeleavaldusele. Juba järgmisel päeval, 16. juulil (3 juuli vana kalendri järgi) puhkesid Petrogradis mitmed spontaansed
annaabi.ee 
