6.1 Aksonomeetria Uldiseloomustus objektistsaadaksesuurendatudkujutis.Seega kasutataksetegelikus joonestamist6osnn. Aksonomeetriaks nimetatakse niisugustkujuta- taandatud moondetequreid 1 ja misviisi,milleskujutiskonstrueeritakse objekti punktideristkoordinaatide jdirgiteljestikukuju- suurendustegur k==!= 1,22. Joonisel 6.1,b 0,82 tisebaasil.Sel viisilvalmistatud kujutisinimeta- on ndidatudristisomeetriateljestikukujutise takseaksonomeetrilisteks kuiutisteks. konstruktsioon. Aksonomeetrilise kujutisetuletamiseks on vaja - sidudakujutatavobjektristteljestikuga; - joonestadateljestikukujutisja tdpsustada moondetegurid telgedel:
Moondetegur – objekti projektsiooni ja objekti tegeliku suuruse suhe; näiteks risttahuka-kujulise objekti servade pikkused on X-, Y- ja Z-telgede suunas vastavalt 16, 24 40 mm. Kui nüüd selline objekt sisestada teise joonisesse (või ka samasse) selliselt, et nende servade pikkusteks on telgede suunas vastavalt 24, 36 ja 60 mm, siis kõikide telgede suunaline moondetegur on 1.5. Moondetegurit asemel võib kasutada ka mõistet suurendustegur. Sama risttahukat võib aga sisestada ka nii, et pikkus X- telje suunas 32 mm, Y-telje suunas 72 mm ja Z-telje suunas 160 mm, siis on moondetegurid iga telje suhtes erinevad ja omavad vastavalt väärtusi 2, 3 ja 4. Mõõtmestamismoodus (Mõõtmestamisstiil) – mõõt-, distants- ja abijoonte ja kujundite ning tekstikujunduste valik ning vastastikuste asendite kogum nii omavahel kui ka mõõtmestatava objekti suhtes.