luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed aga neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Niisugust algelist taimekeha nimetatakse ka rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi ja ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Aga on ka suurenduseta nähtavaid ehk makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. Näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koloniaalseid. Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja
Mõned liigid (nt. harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes, järvede hapnikuvaeses sügavas vees jne, see näitab, et nad ei talu teiste liikide konkurentsi ja lepivad seetõttuka kehvemate abiootilisete tingimustega. Mõned liigid (siirdekalad) rändavad elu jooksul mitmekesistes tingimustes (lõhe nt). Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad)
kasutada (näiteks, et 14-tollisel ei tohi mingil juhul kuvada midagi üle 800x600). Need on aga väga subjektiivsed arvamused. Asi on selles, et tarkvaraliselt saab ju kõik vähegi olulised kuvaelemendid suuremaks keerata. Võtame näiteks kõige tavalisema tekstitöötluse ja algvariandiks üsna levinud 14- tollise kuvari ja eraldusvõime 800x600. Sellisel juhul on üsna hästi näha 12-punktist teksti ilma suurenduseta (100%). Unistame nüüd natuke - et meil juhtub olema tõeliselt vinge 14-tolline kuvar ja korralik videokaart ning võime eraldusvõimeks seada kasvõi 1600x1200. Sel juhul on ju ainult tarvis valida suurenduseks 200% ning ongi tekst endises suuruses, aga palju siledamate servadega. Kerimisribad võtavad endisest poole vähem ruumi, ikoone mahub ühele reale kaks korda rohkem (kui see ei meeldi, võime nad suuremaks keerata, Wordi näitel View->Toolbars->Customize->Options->Large icons). Kui
annaabi.ee 
