lihased ning liigesed. Valu võib kanduda käsivartesse, käelabadesse, sõrmedesse, kaela, õlgadesse, selga, jalasäärtesse ja mujale. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda müosiit ehk lihasepõletik. Kaelavaevuseid põhjustavad näiteks korduvad käte tõstmised või pea pööramised küljele. Korduvad randmeliigutused koormavad randmeid, labakäsi ja küünarnukke. Seega on sagedased korduvliigutused ühed peamistest luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavatest teguritest. 2.2. Psühholoogilised mõjud Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust, läbipõlemist, stressi, depressiooni ja käitumishälbed nagu alkoholism, mängurlus, narkomaania, suitsetamine, söömishäired, enesetapud. 2.3. Raskendavad tegurid Lisaks eeltoodud mõjudele on tööl sageli ka raskendavaid tegureid nagu kehaline pingutus, tööasend, kontsentreerumisnõuded ning tegevusvabaduse olemasolu. Füüsiline pingutus, mida
vähem modafiniili tarvitavad sageli ülikoolide õppejõud & teadustöötajad, üha rohkem üliõpilased. USA-s on selline tarvitamine karistatav - aga seda on ka sõduri keeldumine, kui talle antakse käsk ülesande täitmisega seotult närviergutit võtta Aju-uurijate arvamused kognitiivsete eluviisiravimite laialdasema mõistlikku tarvitamise suhtes lahknevad. · Kas on eetilises mõttes erinevad muudest võimekust suurendavatest teguritest · Kuivõrd tarbimine võib ettevaatavalt osutuda tervistkahjustavaks Tervetel puhul kõrvalnähud vähemaktsepteeritavad Uut tüüpi ilmingute võimalused - hüpoteesina näiteks ebasoovitate mälujälgede põlistumine · Kuivõrd saab tekkida olukord, kus tarvitamist sunnitakse peale sõltuvalt hariduslikest või professionaalsetest eeldustest Puudutab muuhulgas alaealisi · Ebavõrdsuse vähendamine - vajab sobivat ühiskondlikku korraldust
annaabi.ee 
