kus sotsiaaltoetused on suuremad, on kindlasti inimeste heaolu ja turvatunne suurem. Näiteks kui võrrelda Norrat ja Eestit, siis norralaste isiklik julgeolekutunne on kindlasti suurem. Rahaliselt kindlustatud inimesed võivad tunda end turvaliselt, neil on võimalusi toitu osta, omada maja ja paju teisi hüvesid. Rahaliselt vähem kindlustatud peavad elama pidevas mures, et kas raha jätkub, ilmselgelt ei tekita selline olukord mitte mingisugust turvalisustunnet. Julgeoleku üheks suurendajaks on kindlasti ka võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine puudutab kõiki kolme inimturvalisuse rühma. Ka Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste ja varalise või sotsiaalse seisundi pärast. Riigilisel julgeoleku tagamisel on oluline poliitiline võrdsus. Sellegipoolest ei ole võrdne poliitiline kohtlemine kõigile võimalik, sest
neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Paaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes, et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus, samas kui partneriga kooselu on 6 Kuritegevus EVs ARVESTUS kaitsev tegur. Nimelt selgus uuringust, et 55 protsenti vene rahvusest ja 59 protsenti eestlastest ei elanud enne suitsiidi koos partneriga. Kõlvese sõnul ei saa suitsiidi puhul siiski ühte või teist riskitegurit üle- ega alatähtsustada, sest tihti on mitu põhjust korraga. «Liigne alkoholitarvitamine
annaabi.ee 
