Riietumisabi kehatbile kes on sale,pikk,poisilikult sirge ja veidi nurgelise figuuriga. * Mustrilised ja hulised riided muudavad keha maramaks. -Suuremustrilised ,abstraktsed kui ka viksema mustrilised ja ruudulised kangad sobivad. -Pksid ja seelikud vivad olla avaramad. -Soovitatud on ka likivast materjalist riided -Pikkust saab vhemaks kui kasutatakse horisontaalsete laiade triipudega rivaid *Pksid: -Sobivad tihedakoelised linased ja villased pksid. -Kortsutatud siid ja taht -Alt laienevad - ja kaprilikega pksid nevad jalas head vlja. -Likivad sukpksid *Pluusid: -Sobivad lapaeltega pluusid -Pehmemast kangast kirjud ja pnevate ligetega pluusid
Ruhnu naise tanu Marit Nõmmik KUKKB-2 2016 Ruhnu naiste rahvarõivad Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes
alumisest kangast ülemisse ja vastupidi, sidudes nad omavahel. Kudumisteljel asetsev nuga lõikab karusekihi (lõime) kahe riidekihi vahelt läbi. Niiviisi saadakse kaks karusega kangast. Selline kahelõuendiline meetod on sameti kudumiseks rohkem levinud. SUUREMUSTRILISED EHK ŽAKAARSIDUS Žakaarsidus Suuremõõtmelised ja keerulised mustrid. Sidusemustri rapoor võib ulatuda kogu kanga laiusesse ja pikkupidi meetreid pikk, piirangu kehtestab žakaarmasina konksude arv. Esineb lihtsiduseid, mis kootakse ühest lõimest ja ühest koest, ning liitsiduseid, mis
Kõige sagedamini esineb harilikku lihtvõrku (joonis 5), kuid ka kahekordset lihtvõrku (joonis 6). Võrgukiradest on edasi arenenud võrekirjad, millel on silmatorkavad sõlmekohad (joonis 7 ja 8). Palju on kasutatud ka ruudulist kirja (joonis 9, 10 ja 11), rööpkülikusarnaseid kujundeid (joonis 12), ristmotiive (joonis 13). Üht kirja võis varieerida, kasutades erinevaid värve või kududes kirja peenemalt ja jämedamalt. Võrumaa mustritest erinevad Hargla kihelkonna suuremustrilised kindad (joonis 14 ja 15) . Kindkirja värvivalik ja nimetus viitavad setu mõjudele. 6 2. Töökäigu kirjeldus 2.1 Kinnaste kavandamine Kinnaste kavandamist alustasin mustri ja lõnga valikuga. Tarvis on mõõta käelaba ümbermõõt, seejärel saab arvutada kindel silmuste arv, mida varrastele luua. Selleks tegin kõigepealt tööproovi. Töövahenditeks valisin 2.5 mm läbimõõduga sukavardad, 100% akrüül lõnga ja kavandiks
annaabi.ee 
