Harilik pirnipuu (Pyrus communis L.) Perekond õunapuu (Malus Mill.) Malus oli õunapuu nimetuseks vanadel roomlastel. Madalad, vahelduvate lihtlehtede- ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik- Mets-õunapuu (Malus sylvestris (L.) Mill.) 48. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.) Harilik pihlakas on Eestis tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvades 10-15 m kõrguse ja 30-50 cm tüveläbimõõduga ühetüvelise, harva mitmetüvelise puuna. Areaal
hõlmised. · Abilehed varisevad varakult. · Õied valged, suured kahesugulised, viietised,kännastes. · Vili õunvili (pirn), sisaldab suhkruid, vett, happeid ja viljalihas palju kivisrakke. Tähtis viljapuu, aretatud üle 5000 kultuursordi. Malus - madalad, vahelduvate lihtlehtede-ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik - mets-õunapuu (Malus sylvestris), mis levinud kasvab Kesk-Euroopast kuni Skandinaaviani. Kultuuris kasvatatakse väga rohkesti aedõunapuud ning tema sorte. · Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. · Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena 52
Annab kännuvõsu. Perekond õunapuu (Malus Mill.)Malus oli õunapuu nimetuseks vanadel roomlastel. Madalad, vahelduvate lihtlehtede-ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik. Ussuuri pirnipuu (Pyrus ussuriensis Maxim.)Kuni 10 m kõrguseks kasvavad asteldega varustatud ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug-Ida ja Kirde-Hiina aladel alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, hiljem paljad, lehed ümarad 4-10 cm pikad, teritunud tipuga ja peensaagja servaga, alt karvased, pealt läikivad paljad. Sügisvärv kollane kuni punane
annaabi.ee 
