Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keele sugulaskeeled 18. ja 19.sajandil tegid keeleteadlased kindlaks, et eesti keel kuulub Uuraali keelte hulka.. Ungari keeel on kõige suuremaarvulisem suguluskeel. Ungari keele kõnelejaid on 14,5 miljonit. Eesti keele kõige lähemad sugulased on Vadja kee Liivi keel Karjala keel Vepsa keel Isuri keel Soome keel Eesti keele omapära Eesti keele omased jooned Eesti keeles ei ole eraldi tuleviku vorme tulevikule osutamiseks kasutame ajamäärusi Eesti keeles ei ole nais-ja meessoo kohta erinevat asesõna 3väldet 14käänet Liitsõnade rohkus
kodusõdade aeg. Seisused keskajal Keskajal oli välja kujunenud kolm seisust, kelle ülesanded olid jumala poolt seatud. Kolm seisust: vaimulikud, feodaalid ja lihtrahvas. Igal seisusel olid omad kohustused. Vaimulike kohustuseks oli kõigi hingeõnnistuste eest palvetada. Feodaalide kohustuseks oli kõiki kaitsta. Talupoegade kohustuseks oli kõiki üleval pidada. Keskajal oli kõige suuremaarvulisem seisus talupojad. Keskajal kuulus maa kirikule või feodaalile. Seda harisid aga talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad kodust lahkuda, kuid erinevalt orjadest võisid pärisorjad tavaliselt oma soovi kohaselt perekonna luua. Oli ka vabasid talupeogi, kuid neid oli üsna vähe. Talupojad pidid kandma koormisi,
annaabi.ee 
