loodusrahvaste juures). N: puud raiudes paluti puu hingelt vabandust valutegemise pärast; uue maja ehitades tuuakse vanast majast üks palgitükk, milles elab vana maja hing; asjade lõhkumine hauda kaasa pannes (et nende asjade hinged saaksid surnuga kaasa minna). OHVERDAMINE: · Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. · Kus ohverdati: - pühad puud (hiied; tammed ja pärnad). - ohvrikivid (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid). - ohvriallikad (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). · Milliseid ohvreid eristatakse: - palveohver - tänuohver - lepitusohver (süü lepitamiseks) · Parimad päevad ohverdamiseks: - pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev). - neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev). - suurte ettevõtmiste eel · Mida ohverdati:
Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel. Ohverdati : vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17
annaabi.ee 
