Tuntumad tööd sellest sarjast on ,,Poodud" ja ,,Mahalaskmine". Skulptuur: Pierre Puget: Tänapäeval hinnatud. Tüüpiline barokkskulptuur, lähtus Berninist. Sageli kujutas võitlusteemasid, surijaid ja haavatuid. Skulptuurgrupp ,,Milon ja lõvi". /Milon Krotonist oli reaalset elanud kangelane antiikajal. Kord tappis oma kätega ühe lõvi, hiljem tappis lõvi tema enda.../ Louis XIV-le ta ei meeldinud: töödes kriitika mõistmatu ja suurelise valitseja aadressil. On kujutanud Vana-Kreeka küünikut Diogenest koos Aleksander Suurega. Aleksander olevat lubanud täita ühe Diogenese soovi. Diogenes palus Aleksandril päikese eest ära tulla, ta võttis parajasti päikest. Francois Girardon Louis XIV lemmikkunstnik. Tema peateos on Louis XIV ratsamonument. See on aga hävitatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kuid on hiljem matkitud.
maaomanikul, olenemata sellest, kas ta huvitus jahipidamisest või mitte, ning jahiõiguse kasutamise õiguseks. (Randveer 2004) Saksamaa kauaaegsete jahindustraditsioonide kohaselt olid enamik kõrgematest riigitegelastest aktiivsed jahimehed. Sealsed keisrid on jäädvustanud ennast ajalukku kirglike jahimeestena. Nende aukartustäratavate kütitud ulukite suur arv pakub huvi ka tänapäeval. Aegade muutudes asus väljapoole suunatud suurelise pidukära saatel toimuva keskaegse jahipidamise asemele üha rohkem meie isade poolt hiljem viljeldav vaikne jahikultuur. (Stackelberg 2006) 1.1 Jahindus Eestis Jahiõigus kuulus alates 15. sajandist sisuliselt aadelkonnale, seaduse jõu sai see küll alles Poola kuninga Zygmunt II Augusti Liivimaale antud privileegiga 1561. aastal ja seda kinnitati hiljem Rootsi valitsuse seadusega. Suurulukijaht jäi aadlike eesõiguseks ka järgmistel sajanditel
annaabi.ee 
