Jalgtee äärde paigutatud istepingil võib jalgu puhata ja kuumal suvepäeval ennast mõnusa raamatu seltsis istuma unustada. Suurema aia olemasolul võib teha näiteks mitu varjunurka, kusjuures iga koht on erivärviline. Näiteks roheline, roosa ja sinine. Hoonete ja puude varjus võib kasvatada nii varjulembeseid suvelilli kui ka looduslikke ja kultuurpüsikuid, mis mõjuvad dekoratiivselt pigem oma lehtede kui õitega. Sõnajalgu ja kõrrelisi saab eriti kaunilt kombineerida suureleheliste taimedega, kuid ka paljud madalad varased õitsejad saavad siin oma võimaluse. Varjulisi peenraid tuleb põhjalikult multsida, et pinnas niiske püsiks. Taimed vajavad huumusrikast, neutraalset kuni pisut happelist mulda, mille võib luua ohtralt puukoorekomposti lisades. Foto1. Isteplatsi lähedal asuvasse varjupeenrasse istutatud tubakalilled (Nicotiana alata) lõhnavad mõnusalt. Lisavärvi annavad alati õitsev begoonia, sinilobeelia ja leeksalvei.
seejärel tº tõstetakse 20 25 kraadini. 27.04.2016 Marje Kask 101 Paljundamine lehepistiku, lehetükkpistiku ja pungaga lehepistikutega · Lehepistiku tegemiseks valitakse terve täiskasvanud leht, lõigatakse see ära võimalikult lähedalt varrelt, leheroots lühendatakse 3...4 cm pikkuseks. · Leherootsu ots kastetakse kasvustimulaatorisse ning pannakse seejärel substraati ca 2 cm sügavuselt. · Suureleheliste taimede puhul asetatakse terve leht mullapinnale, leheroodudele tehakse ca 1 cm pikkused ristipidised sisselõiked ning leht kinnitatakse mullapinnale selleks spetsiaalselt ette nähtud konksudega. · Lehetükkpistiku puhul tükeldatakse leht nii, et igale tükile jääks osaliselt leheroodusid. · Lehetükkpistikud tehakse ca 3 cm laiused nelinurksed või kolmnurksed. Mulda asetatakse pistikud nii, et leheroo poolne serv jääks allapoole.
annaabi.ee 
