kattub jaapani akita ajalooga. Alates aastast 1603 leidsid Akita piirkonnas kasutamist "Akita Matagis" (keskmise suurusega karujahi-koerad) ka koertevõitlustel. Aastast 1868 hakati Akita Matagis'id ristama ka Tosa'de ja mastifidega. Selle tulemusel lisandus tõule suurust, kuid iseloomulikud jooned, mis kuulusid spitsitüübi juurde, läksid kaduma. Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas selle üle, kosus ja arenes suurekasvuliseks jaapani tõuks. Üheksa suurepärast selle tõu isendit tunnistati siis aastal 1931 "Loodusmälestisteks". Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud seisundis. Paljud asjaarmastajad otsisid siiski võimalusi
Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Lehmadel head emaomadused. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga.. Eestisse toodi 1978. aastal Sarolee *Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievre maakondadest. Tõuraamatu pidamist alustati 1842. Aastal. Sel ajal kasvatati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid 1200...1400 kg.Head söödakasutajad. Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Rahulikud. Ristata nii piima- kui ka lihatõugu veistega. Head karjamaasööda kasutajad. Loomad ei rasvu ka suure jõusöödakoguse olemasolul ratsioonis. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine ja madal liha kvaliteet. Esimesed heade jõudlusnäitajatega SAROLEEd toodi Eestisse 2000. Aastal
annaabi.ee 
