Avara kuplialuse ruumi said Kaarli kirik ja hilisem Aleksandri kirik Narvas ning selline ruum on ka Sangaste mõisas. Siin on see mõistetavatel põhjustel kõige tagasihoidlikum, kuid lossi enda jaoks on suur kaheksanurkne kupliga ballisaal siiski dominant. Saal ulatub läbi kahe korruse ning selle kuplit kattev klaasist valguslatern on ka peafassaadil näha. Eri kujuga tornid, astmikviilud, eendid ja nisid annavad hoonele maalilise silueti. Sangaste loss oli suurehitus. On teada, et ehitamise kõrgajal oli amteis 108 töölist. Sangaste lossi köeti suurte kahhelahjudega, peosaalis aga toimis keldris asuva ahjuga õhkküttesüsteem. Veetorustik oli välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks. Vett saadi torude kaudu "Göpelwerki" pumbaga valitsejamaja jures asunud tsisternist. HoOnes oli ka kaks veeklosetti, mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt
sügavuse ja 9 m laiuse kraaviga, selle siseküljel u 1,6 m paksune ja 4 m kõrgune 57 kivimüür. Selle müüri taga oli 10 m läbimõõduga 8 m kõrgune torn. Müüri korrastati pidevalt (laotud suhteliselt väikestest kividest). Torni kõrval veehoidla. Hooned paiknesid vastu müüri. Hooned tehtud päikese käes kuivatatud tellistest. Hooned ümmarguse või ovaalse põhiplaaniga, mõned osaliselt maasse kaevatud. Suurehitus vajalik juht. Sel perioodil kasvatati nisu, otra, uba, läätse. Lihaloomadeks gasellid, ilmselt juba tarastatud ja/või kodustatud. Elati ümarapõhjalistes toortellistest savimajades. U 3000 inimest. Tähtis oli kaubavahetus. Leitud ookrit, obsidiaani (sisse veetud). Tähtsaim väljaveoartikkel oli Surnumere sool. U 7500 eKr Jericho A hävitati. Jericho B uute asukate asula uus traditsioon erineb eelmisest täielikult. Materiaalne
annaabi.ee 
