jääda küttideks ja korilasteks. Erinevused markantsed. Jõe piirkond pakub väga suurt lisaväärtus. Seal inimgrupil suur motivatsioon minna niisutuspõllunduse teed, kuid see nõuab ühistööd. Vaja eelplaneerimine ehk juhtimine tuleb tsentraliseerida ja see toob kaasa tsentraliseeritud riigi tekke ja samas määrab ka selle riigi iseloomu. Nõuab väga suurte ressurside koondumist valitseja kätte, kes kasutab seda süsteemi käigus hoidmiseks, kuid ka suurehitisteks nt linna müürid, kanalid, kuid ka oma hüvanguks nt lossid. Sõjaväe ülavpidamiseks, sõjakunst tsentraliseeritakse. Kõik see eeldab tööjõu endale allutamist. Ta võib maaomandit korrigeerida jne see vajalik süsteemide korrashoidmiseks. See õigus loob aga ka võimaluse ülikonna nõrgestamiseks(vajadusel). Kõik see toob kaasa selle, et valitseja positsioon piiramatu, opositsiooni praktiliselt pole. Valitseja siis despoot kr k isand. Tema
ja nende reeglite alusel, mida võim kehtestas. Inimese enda tahtmised ja soovid olid teisejärgulised. 1950Ndate alguses oli NL-is 2,6 milj vangi, 2,3 milj eriasunikku ja 1,5 milj sõjavangi. Sinna lisandub veel repatriante üle 4 milj. Erikontingent on suuresti see seltskond, keda kasutatakse väga intensiivselt maj taastamisel, eriti just kõikvõimalike uute suurehitiste rajamisel, mida hakatakse nimetama kommunismi suurehitisteks. 1940Ndate II poolel on siseriiklike vangide ja eriasunike kõrval väga tähtis roll etendada sõjavangidel, nende tööjõudu kasutati ka liiduvabariikides. Nt ENSV oli liiduvabariikidest see, kus 40ndate II poolel kõige rohkem sõjavangide tööjõudu kasutati. 1947 paiku ENSV tööstuses rakendatud inimestes 30% olid sõjavangid. See oli seotud eelkõige Kirde-Eestiga- Sillamäe, Narva prk-ga. Selle taga oli suuresti NL tuumaprojekt
annaabi.ee 
