Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. b)seisuste esinduskogud prantsusmaal(generaalstaadid) ja Inglismaal(parlament) *Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia/absoluutne monarhiaMõlemas riigis toimiv kuningavõim *Inglise parlament-Suurefeodaalid,Kõrgvaimulikud,Väikerüütlid,Alavaimulikud,Linnade esindajad *Prantsusmaa-Generaalstaadid kutsus kokku kuningas Philippe IV, et saada nõusolekut maksude kogumiseks,Esindatud seisused: -vaimulikud, -aadlikud ja talupojad,Eraldi hääletamine Pilet nr.11 a)Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988) *Kuna varjaagid(viikingid) vajasid alati suuri kauba teid, leidsid nad alati midagi olulist.nende jaoks oli oluline ree varjaagide juurest kreekasse seega tegid nad
Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde. Siinkohal Lorris lõpetas ja Meung muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus laseb noormehel siiski roosi noppida. REBASEROMAAN: Loomaeepos, mis peegeldab ühiskonnasuhteid. Rebane Renart võitleb juhmi hundi Ysengriniga(suurefeodaalid). Tegelased on ka lõvi (kuningas), oinas (vaimulikud), väiksemad loomad (lihtrahvas) jne. Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. FRANCOIS VILLON: Prantsuse luuletaja Oma aja piire ületav individuaalsus, moodsa prantsuse luule eelkäija Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”. Segas enda kuritegudesse, sattus vangi.