riigi hulka; oluline on ka juustu ja liha tootmine. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus(2006 aastal 1,59 millionit), peetakse ka kitsi ja sigu. Aastal 2005 oli 264 seafarmi mille kogupindala 12.831 hektarit. 2007 aastal toodeti 50 tuhat tonni sealiha, mida täiendati 40 tuhande tonni imporditud sealihatoodetega, et katta siseturu nõudlust. 2006 aastal toodeti 84,1 miljonit kana liha pärast, keskmiselt toodetakse 145 tonni kanaliha. Teisi kodulinde ei kasvatata nii suurearvuliselt, kui kanu. Uus-Meremaal peetakse umbes 1.3 miljonit munakana, kes toodavad umbes 900 miljonit muna aastas(2006). Kitsi kasvatatakse peamiselt liha, piima ja mohääri tarvis, ning, et kontrollida ka umbrohu kasvamist. Teraviljakasvatus(nisu, oder, mais, kaer) ei rahulda siseturu vajadusi, vilja ostetakse Austraaliast juurde. Loomakasvatus on peamiselt murusöödal,aga talvekuudel kasutatakse silo ja heina, et korvata karjamaa aeglast kasvu. Kasvatakse ka kartulit ning köögi- ja puuvilja
võitlust, oleks ta pidanud eelkõige püüdma oma poole võita masse. Seda ta aga teha ei suutnud ja see jättis ta ilma sellest stiihilisest jõust, mis on vajalik selleks, et laine kõige lühema aja jooksul ei raugeks. Kui partei ei järginud seda printsiipi algusest peale, ega viinud seda ellu, siis selline uus partei ei oma järgnevalt juba isegi võimalust kaotatut heaks teha. Kui partei päris algusest peale koondab suurearvuliselt mõõdukaid kodanlikke ele-mente, määrab see ette, et oma sisemises korralduses hakkab partei orienteeruma sinnapoole. Niiviisi lõikab partei end juba algusest peale ära perspektiivist võita omale suurte jõudude poolehoid rahva alamatest kihtidest. Kuid selline liiku- mine on juba ette määratud kahvatule võimetusele ja on sunnitud piirduma vaid kritikaanlusega. Siis suudaks partei juba toetuda sellisele peaaegu religioossele jõule, ilma milleta puuduvad tõsised
annaabi.ee 
