liigutuse asemel soojuseks ja seetõttu on lihasmass (40 % kehamassist) peamine soojatootja. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses. Peaajust liiguvad signaalid seljaajju ning sealt lihastesse. Ja seejärel kesknärvisüsteemi (seljaaju, peaaju) tagasi. Liigutuse täpsus sõltub lihaskiudude arvust, mida motoneuron mõjutab. Motoneuron - kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp ja innerveerivad mitmeid lihaseid. Innerveerima ehk närvidega v. närvierutustega varustama. 19) Tuleks normaalselt toituda, mitte pidada dieete. Tuleks süüa
· Motoorikat juhtivad struktuurid motoorsed keskused paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid)
teiste osade suhtes MOTOORSED KESKUSED · paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED kaks tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vaheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS *suuraju *vaheaju *ajutüvi *väikeaju KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks
annaabi.ee 
