pitser küljes. Veelgi parem, kui uurimistöö autor oleks andnud üldisema ülevaate sel teemal üldse ilmunud kirjandusest. Aga seda ei saa gümnaasiumi uurimistöö puhul lugeda puuduseks. Sarnane historiograafiline (ilmunud kirjanduse) ülevaade on siiski vältimatu juba järgmises astmes tudengite kursusetöödes. 1. peatükk. Teoreetiline ülevaade kommunistide riigipöördekatsest. Peatükis antakse sissejuhatavalt ülevaade 1917. aasta revolutsioonijärgse venemaa poliitilistest suunitlustest. Käsitletakse ka kommunistliku Internatsionaali kujunemist ja selle tegevussuundi. Siinkohal oleks võinud peatuda ka edasisel. Piirdutakse vaid kuni 1918-1919. aastaga. Tegelikult oli sellel palju laiem foon. Eesti polnud ainuke, kuhu 1. detsembril 1924. a. püüti revolutsiooni eksportida. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku
Saal kirjamehena suletud tee ees, see viiski ta Eestist minema, pluss uus fotograafi amet mujal. Eduard Vilde (1865-1933) ajakirjanik ja kirjanik. Kõige mõjukam tegelane 20. sajandi algul. Kui ilmusid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Mansvelt" (1902-1908), pluss publitsistika, mis kritiseerib tugevalt võime. Saksa ajakirjanduses valgustas Eesti olu, Berliinis olnud ajakirjanduse ringides. Sotsiaal demokraatliku suunitlusega Saksa ajalehtedele kirjutas. Suunitlustest, mis viisid mässuni. Voldemar Miller lahkas Vilde teoseid kui ajaloo käsitlusi. Arhiivimaterjalide põhjal, milliseid dokumente on Vilde allikalise baasi saamiseks kasutanud ja kui tõsifaktiliselt lähtunud. Vilde noore ajakirjanikuna tutvunud nii sotsiaaldemokraatliku suunaga tänu üliõpilastele (läti tudengid), kes taolist kirjandust lugesid. Sotsiaaldemokraatia ja materialism (Marxi kuues) oli Tartus idanemas juudi, läti ja poola üliõpilaste hulgas. Kes rõhututena selle vastu
annaabi.ee 
