Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning õpperuumides kehtestatud sotsiaalministri 2002.aasta 21.veebruari määrusega nr38 Kiirguse mittesoojuslik mõju · Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid
Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi · Riigipeaks PRESIDENT, kellel olid laialdased õigused: võis anda dekreetidega seadusi, vetoõigus, saata parlamenti laiali, kinnitada ametisse valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks -Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt -Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti · Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kes
Poliitilise võimu kandjaks Nõukogude Eestis oli ainupartei staatuses Eestimaa Kommunistlik Partei, mis sisuliselt NLKP allorganisatsioonina sai juhtnöörid otse Moskvast. Täidesaatvat võimu teostas ta Eesti NSV valitsuse ehk Ministrite Nõukogu kaudu. Vajadusel vormistati juba otsustatud poliitiline reaalsus nukuparlamendi ehk Ülemnõukogu seadustega. Ühtlasi toimus Eesti NSV juhtkonnas pidev võimuvõitlus, mille tagajärjel näiteks aastal 1950 vahetati Moskva suunistel välja suurem osa Eesti NSV juhtidest. 4 Kommunistidele vastanduvate poliitiliste jõudude esilekerkimine oli välistatud ja üldse igasuguse ühiskondliku liikumise isealgatuslik organiseerumine summutati juba eos. Teisitimõtlemise mahasurumisega tegelesid riikliku julgeoleku organid (KGB) jm jõustruktuurid. Hiiglaslikul vangilaagritesüsteemil (Gulag) olid oma harud ka Eesti NSVs.
Kui 1946 Stalin lootes koostööle lääneriikidega käitus siseriiklikult ettevaatlikult, siis 1948 oli selge, et mingit koostööd ei tule, vastasseis oli selgelt olemas, enam polnud mõtet siseriiklikult liberaalsust üles näidata. Külma Sõja välja kujunemine tõi pöörde ka Moskva poliitika suhtes Ida-Eur riikide suhtes, kus toimus ka tugevaid repressioone, paljud pol ladvikusse kuulunud inimesed represseeritakse ja mitte vaid kohalike vahenditega, vaid ka Moskva julgeoleku suunistel ja NL julgeolekuorganid on kohapeal aktsioone läbi viimas. Kõik suuremad pol protsessid, mis sõja järel Eur riikides toimusid, ei toimunud kusagil ilma Moskva kooskõlastuseta. Tulemuseks see, et suur osa inimestest oli okastraadi taga. 1953 oli laagrites 2,5 milj inimest ning asumisel 2,3 milj. Tollase võimu seisukohalt oli tegemist riigivõimu vaenlastega, teiselt poolt oli see seltskond ka väga oluline element NL majanduses. 4.Vaimuelu kontrollimehhanismid