säilitamist ja mõju kogukonnale. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. Printsiip (moraalne) moraaliväide või üldine moraalinõue, mis on moraalse arutluskäigu lähtekohaks. Samas võib see olla ka uskumus, mis on tegudele moraalseks suuniseks ning moraalsete prioriteetide üle arutlemise aluseks. (Vrd: ladina keeles principium = alguspunkt, millest edasi minna). Privaateetika kalduvus käsitleda eetikat kui isiklikku ja privaatset. Selline seisukoht on vastuolus traditsiooniga, mille järgi eetika käsitleb võimu ja inimestevahelisi suhteid ning vastutustunnet moraalse kogukonna ees. Probleem keeruline lahendustvajav asi; mida on raske mõista või millega on raske tegelda; ülesanne
tõlgendamisprobleemina, rakendades iseäranis teleoloogilist tõlgendust, mis lähtub tõlgendatava normi eesmärgist, põhiseaduspärast tõlgendamist ja nn praktilisi argumente. Era- ja avaliku õiguse eristamise eesmärgiks on säilitada suhteline vabadus erasektoris, kuid kehtestada kodaniku kaitseks rangemad tegevuspiirangud avaliku võimu tegevusele. Avalik- ja eraõiguslike vaidluste piiritlemise küsimus on kohtupraktikas suuresti otstarbekuse küsimus, kus esmaseks suuniseks on vajadus tagada tasakaal efektiivse õiguskaitse ja avalike ülesannete täitmise ladususe vahel. Näiteks avaliku võimu kandja poolt isiku kohta teabe avaldamise osas leidis Riigikohus: ,,Teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Kuid riigi autoriteet võib tema poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla vaid näiliselt,