kaasatud Riigikantselei, kõik ministeeriumid ja rahvastikuministri büroo ministeeriumide ettepanekuid arvestades on arengukavas välja toodud teiste ministeeriumide haldusalasse jäävad meetmed, mis toetavad kodanikualgatust. Vajaduse ja võimaluse järgi osalevad ministeeriumid oma valdkonna kodanikualgatust toetavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel, silmas pidades käesoleva arengukava eesmärke. Arengukava kui valitsuse suunisdokument ei pane otseseid kohustusi kohalikele omavalitsustele, äri- ega mittetulundussektorile, kuid loob soodsa pinnase mitte ainult avaliku sektori, vaid kogu kodanikuühiskonna tõhusaks toimimiseks [6, lk 3]. Kodanikualgatuse toetamise arengukava eesmärk on luua soodsad tingimused kodanikualgatuseks Eestis. Arengukava elluviimise kaudu on võimalik: aidata kaasa demokraatlike protsesside tugevdamisele, hea valitsemise põhimõtete kinnistamisele ja osalusdemokraatia edendamisele;
mitmekesisuse vallas, on ametlikult reguleeritud Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030 (aastast 2007). Keskkonnastrateegial omakorda põhineb keskkonnategevuskava aastateks 2007 2013, mis kinnitati samuti aastal 2007. Keskkonnategevuskava annab detailsed tegevused koos eelarve ja tegevuste täitjate ja indikaatoritega. Pikka aega on olnud ette valmistamisel ka kolmas oluline ja laiapõhjaline suunisdokument ,,Looduskaitse arengukava aastani 2035", mis peaks olema ühendav lüli keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava vahel. Käesoleval ajal täiendatakse seda bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni oluliste teemadega nagu geneetiliste ressursside kasutamise tulude õiglane jaotamine ja võõrliigid. Eestis on ka mitmeid muid strateegilisi dokumente, mis otseselt või kaudselt katavad bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist
annaabi.ee 
