(Bachmann ja Maruste, 2003: 216) Iseloomulik on, et inimesele mõjub rohkem oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. Samamoodi kipub vajaduse tulevase rahuldamise ootus mõjustama tegevust rohkem kui selle vajaduse rahuldamine käesoleval hetkel. Olmselt just sellepärast on inimestele iseloomulikud teod tuleviku nimel, elamine tulevikus. Tegevuse funktsionaalne tase ja tegevuse efektiivsus sõltuvad emotsiooni suundusest. Olukorras, kus vajadus on rahuldatud, tekib teatud psüühiline komfort, edukuse tunne, mis mõjustab inimest kiiremini ja täpsemini reageerima erinevatele signaalidele. Tähelepanu on keskendatum, tajuelamused teravamad, taju sisukam ja täpsem; mõtlemine on produktiivsem ja kiirem. Negatiivsete emotsioonide korral on aga olukord vastupidine. Kuid küsimus ei ole ainult emotsiooni polaarsuses, vaid ka tema jõus. Tegevusele ärgitavalt mõjub ainult teatud tugevusegaemotsioon
Ta väidab ,et inimesed erinevad üksteisest selle järgi,millise tähtsuse nad omisravad ühele või teisele tegevusele või selle resultaadile.Rotteri spetsiifilises käsituses pole kinnistamine väärtus seotud otseselt ootustega.Isegi teades mingi kinnistaja erilist väärtust ,ei raja inimene kaugeltki alati oma lootused selle kinnistaja saamiseks.Seegi tõdemus on tähendusrikas inimese üldisest motivatsioonilisest suundusest arusaamiseks. Situatsioon. Nagu paljud teised psühholoogid enne ja pärast teda ,rõhutab Rotter ,et psühholoogiline situatsioon on just säärane ,nagu indiviid seda näeb.Üks ja seesama olukord (nt asutuse peoõhtu)võib osaalejaile vastavalt nende seltskondlikkusele,staatusele jt tunnusele tunduda paljuski erinev.Rotteri järgi põhustab piiratud kogus olukorra võtmestiimuleid inimeses kindla ootuse oma käitumise tulemuste suhtes. Kuus põhivajadust.
annaabi.ee 
