idakaldale Eestisse. Usuti, et maailmalõpp pole enam kaugel. Mihhail Romanov Vene impeerium 18. sajandil Venemaa tsaar Peeter I taipas, et Venemaa saab maailma asjades kaasa rääkida ainult siis, kui sellele tundmatule ja kaugele maale antakse euroopalik nägu. Inimesed mäletasid küll rohkem seda, et ta keelas vanameelsetel habeme kandmise, kuid tegelikult muutis Peeter I Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt suundumusel lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietusesundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine. 17
üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksiisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks tuleb kindlaks teha: 1) Kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks (halduse õiguslik kohustus)? 2) Kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma? Subjektiivseid avalikke õigusi võib liigitada vastavalt huvide suundumusel kolme rühma: 1) Õigus osaleda avalikus elus – nn poliitilised õigused, nagu aktiivne ja passiivne valimisõigus, õigus luua ja kuuluda erakondadesse jne 2) Üksikisiku õigus esineda nõudega riigi vastu (ka KOV vastu) – ametniku õigus nõuda teenistuse eest palka, nõue halduse üksikatki andmiseks haldusorgani poolt jne 3) Õigus vabadustele – õigus vabale eneseteostusele, õigus vabadusele ja
annaabi.ee 
