rahvusvahelistumisele, et nad suudaksid oma toodanguga maailma turul läbi lüüa. Peamisteks takistusteks sellel teel on nõrgalt arenenud ettevõtluse infrastruktuur, tööjõuturu vähene paindlikkus ja ka ettevõtete juhtide vähene teadlikkus ning rahvusvahelise ärikogemuse puudumine. Hetkel on kohalikule turule suunatud tööjõupakkumise kasv aeglustumas ning Eestist väljapoole liikumine on intensiivsem ehk välismaale suundujate arv on tõusmas. See tähendab, et tööjõuvarud on kahanenud ja suureneb pakkumise piirang. Tööturu hõive ja tööpuuduse areng olid 2007. aasta esimesel poolel kooskõlas aeglustuva majanduskasvuga tööpuudus vähenes ning hõive suurenes veelgi, kuid rahulikuma tempoga. Kohalikule turule suunatud tööjõupakkumise kasv on vähenemas Eestis töötamise võimaluste tõttu. Tööjõu hind kasvas viimasel poolaastal liiga kiiresti. Reaalse
aasta algusest. Selle perioodi majanduskasvu aeglustumise mõju tööturule on siiski erinev 90-ndate kriisi järgsest mõjust. Võrreldes eelmise ajaga on tööturg mitmes mõttes muutunud. Tööjõud on seoses piiride avanemisega Euroopas tunduvalt mobiilsem. Majanduskasvu aeglustumine soosis töö otsimist Lääne-Euroopa teistes riikides. Näiteks 2004. ja 2006. aastal emigreerus välismaale ca 2% töötajatest, 2007. aastal moodustas teistesse riikidesse tööle suundujate osakaal ligikaudu 0,65% koguhõivest (Eesti Panga andmed, mis põhinevad ettevõtjate küsitlustel). Tööjõu liikumist mõjutavad ka riikidevahelised palgaerinevused. 2009. – 2010. aastal räägiti suurenevast töömigratsioonist, kui tõsisest ohumärgist, eriti teatud valdkondades (näiteks arstid). Nii-öelda „buumi“ ehk ülekuumenemise aastatel (2006 – 2007) tekkis Eestis hulgaliselt täitmata
annaabi.ee 
